Miks peavad hiinlased rahvuspüha nii tähtsaks? – Hiina ajaloo, kultuuri ja tänapäeva mõistmine ühe püha kaudu!

Miks peavad hiinlased rahvuspüha nii tähtsaks? Mille poolest see erineb rahvuspäeva tähistamisest teistes riikides?

Rahvuslik mälestus, mis pärineb aastast 1949

1. oktoobril 1949 toimus Pekingis Taevase Rahu väljakul Hiina Rahvavabariigi Keskvalitsuse asutamistseremoonia, millega tähistati uue riigi ametlikku ametisse pühitsemist.

Sama aasta 2. detsembril määras Hiina 1. oktoobri ametlikult rahvuspäevaks. 1. oktoobril 1950 tähistas riik oma esimest ametlikku rahvuspüha.

Sellest ajast alates on 1. oktoober muutunud Hiina jaoks pöördeliseks ajalooliseks aastapäevaks ja ühiseks rahvuslikuks mälestuseks hiinlaste põlvkondade jaoks.

Riigilipp, mis ühendab ajalugu ja olevikku

Viie tärni punane lipp on rahvuspüha kõige iseloomulikum visuaalne sümbol.

Rahvavabariigi asutamise eelõhtul 1949. aastal kuulutati välja üleriigiline lipukavandite üleskutse. Kokku laekus 3012 taotlust ja lõpuks valiti välja Zeng Liansongi kujundus.

Tänaseks on Viie tärni Punalipp kolinud asutamistseremoonia ajaloolistest stseenidest tavaliste inimeste igapäevaellu. Rahvuspüha ajal võib lippu näha kaunistamas linnatänavaid, elamukogukondi, koole ja avalikke hooneid.

Riigi embleem ja hümn kehastavad ka Hiina ajaloolist mälu. 

"Vabatahtlike marss" võeti ajutise riigihümnina vastu 1949. aastal ja 1982. aastal määrati see ametlikult Hiina Rahvavabariigi hümniks.

Need riiklikud sümbolid on ka olulised väravad, mis aitavad ülemere sõpradel mõista Hiina ajalugu ja kultuuri.

Mis teeb Hiina rahvuspäeva ainulaadseks?

Maailma riikidel on oma rahvuspäevad, kuid ajaloolised sündmused, mida nad mälestavad, on erinevad. Kui USA iseseisvuspäev tähistab iseseisvusdeklaratsiooni allakirjutamist ja Prantsusmaa rahvuspüha on tihedalt seotud Prantsuse revolutsiooniga, siis teised riigid tähistavad oma iseseisvust või asutamist.

Hiina rahvuspäeva eripäraks on tihe seos riigi asutamise ajaloolise mälu ja järgnevate aastakümnete jooksul toimunud sotsiaalse arengu vahel.

Tänapäeval teeb pidu enamat kui vaatab tagasi 1949. aastale; see tutvustab sageli Hiina kaasaegseid edusamme kiirraudtee, kosmosetehnoloogia ja kaasaegse tootmise saavutuste kaudu.

Ühtlasi on puhkus muutunud tavainimeste igapäevaelu lahutamatuks osaks.

"Kuldse nädala" pühadekorraldus loodi 1999. aastal. Tänapäeval kasutatakse rahvuspühade vaheaega koju naasmiseks, sugulaste külastamiseks, reisimiseks ning muuseumides ja kultuuriobjektides tuuritamiseks. Paljude perede jaoks on see aastaaeg kokkutulekute ja reiside jaoks otsustava tähtsusega.

Peale tähistamise, tagasivaade ajalukku

Rahvuspüha tähtsus ulatub kaugemale pelgalt pidulikkusest.

30. septembril tähistatakse Hiinas märtrite päeva, mis langeb vaid päev enne 1. oktoobri rahvuspüha. Sel päeval austatakse esivanemaid, kes aitasid kaasa rahva arengule ja sotsiaalsele edenemisele.

Järelikult loob puhkust ümbritsev kultuuriõhkkond silla mineviku üle mõtisklemise ja oleviku tähistamise vahel.

See muudab rahvuspäeva enamaks kui lihtsalt puhkuseks;

Sellest saab Hiina rahvale viis oma ühist ajaloomälu väljendamiseks.

Tänase Hiina nägemine läbi riigipüha

Riigi rahvuspüha on sageli aknana rahvusesse endasse.

Hiina rahvuspüha kaudu saab heita pilgu 1949. aasta ajaloole ja näha tänapäeval linnatänavaid kaunistamas "Hiina punast"; saab õppida lugusid riigilipu, hümni ja embleemi taga, jälgides samal ajal ka kiirraudteed, kosmosetööstuse edusamme, kaasaegset tootmist ja tavakodanike igapäevaelu.

Nagu rahvuspühad mujal, kehastab Hiina rahvuspüha rahvuslikku identiteeti ja ühist mälu;

Mõistmine, kuidas riik tähistab oma rahvuspäeva, annab ülevaate sellest, kuidas riik mäletab minevikku, mõistab olevikku ja näeb ette tulevikku.